Käesoleva kogumiku keskmes on 1686. ja 1687. aastal korraldatud piiblikonverentsid, mis pidid kaasa aitama Uue Testamendi põhjaeestikeelse tõlke trükis ilmumisele. Ajalooarhiivis Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis säilitatavad kirjad ja konsistooriumi protokollid annavad tunnistust elavast mõttevahetusest tollaste vaimulike, piiblitõlkijate vahel. Säilinud arhiivimaterjalid kajastavad arutlusi sisuliste küsimuste üle ning eesti keele kirjaviisi ja grammatikat puudutavaid vaidlusi, kuid ka isiklikke vastuolusid.
16. sajandist alates oli eesti keelealal kasutusel kaks kirjakeelt: Eestimaa kubermangus (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal) põhjaeesti keel, Liivimaa kubermangus eesti asustusala (tänapäeva Lõuna-Eesti ja Saaremaa) põhjaosas põhjaeesti, lõunaosas lõunaeesti keel. Raamatuid anti välja mõlemas keeles.
Piibli tõlkimist alustati Eestimaal juba piiskop Joachim Jheringi ametiajal (1638-1657). Esialgu tõlgiti põhjaeesti keelde Uus Testament ning alustati ka tõlke revideerimist, kuid peamiselt rahapuuduse tõttu jäi töö pooleli.