„Vaba vaimu filosoofia“ on 20. sajandi mõjukaima vene mõtleja Nikolai Berdjajevi (1874‒1948) loomingus üks hinnatumaid teoseid, mis sünteesib kõiki neid teemasid, mis on Berdjajevile olnud läbi aegade olulised. Ennekõike on siin siduvaks momendiks vabadus, mille allikas ei asu inimese hinges ja ammugi mitte kehas, vaid vaimus. Filosoofi arutlused keskenduvad selles teoses vaimu ja looduse erinevuse, sümboli, müüdi ja dogma, ilmutuse, usu ja teadvuse astmete, kurjuse ja lunastuse, Jumala, inimese ja Jumalinimese, müstilise teekonna, teosoofia ja gnoosise, eshatoloogia ning Kiriku temaatikale. Berdjajevi enda sõnul teadvustab ta end siin „ringlevana kristluses peituva problemaatilise sfääris“. Raamat ise on kirjutatud vaba religioosse filosoofia vaimus. Ootab ju Jumal inimeselt vaba loomingulist akti ning filosoofi vabadus ja looming ei ole muud kui kuulekus Jumala tahtele.