Käesolev raamat tutvustab sõnas ja pildis 204 Eesti Vabadussõjaga seonduvat ja Vabadusristi kavaleridele pühendatud mälestusmärki. Vormilt sageli üsna lihtsaid sambaid püstitades avaldas rahvas austust neile, kes aitasid Eestile kätte võita riikliku sõltumatuse. Mälestusmärgid ise aga kujunesid Eesti vabaduse sümboleiks. Iseseisvuse esimese perioodi jooksul avati monumente üle kogu maa 170. Enamik sammastest oli pühendatud Vabadussõjas langenud omakandi meestele, väeosadele või punase terrori ohvritele, teised tähistasid lahingupaiku või märkisid piiri, kus vaenlase pealetung peatati.
Nõukogude okupatsiooni ajal suurem osa vabadussambaid lõhuti, rikuti või peideti, kuid mälestus monumentidest püsis. Niipea, kui olud võimaldasid, algas sammaste hoogne taastamine, kas endisel või mõningal määral muudetud ning täiendatud kujul. Aastaks 2002 oli taaspüstitamata veel vaid 30 (neist 7 kontrolljoone taga) esimesel iseseisvusperioodil püstitatud mälestusmärki. Lisaks neile on rajatud nüüd ka 11 täiesti uut sammast ning 23 tähist Vabadusristi kavaleride mälestuseks.