Romaani peategelane on Hitleri-uuringute ajakirja peatoimetaja Friso de Vos, kelle mentor ja sõber, filosoof ja Hitleri-uuringute professor Josip Brik ebaselgetel asjaoludel hukkub. Selgub, et võistluses Briki mantlipärija positsioonile on Frisol konkurent – Philip de Vries. Järgnevad sündmused meenutavad spioonifilmi või vahest pigem selle pastišši. Ohtrate (pop)kultuuriliste vihjetega tekstis on kohati žanre segatud, kuid seda hoiab koos minajutustaja isik, kelle iroonia kõigi ja kõige suhtes varjab tundlikkust, aga vahel ka oskamatust tegelikkusega toime tulla.

«Vabariik» on küll eelkõige satiiriline romaan nüüdisaja akadeemilistest ringkondadest, kuid käsitleb ka pettust ja enesepettust, armastust ja leina, ajalugu kui teaduse ja loomingu alusmaterjali.

Joost de Vriesi (snd 1983) on nimetatud üheks oma põlvkonna andekamaks kirjanikuks. «Vabariigi» eest pälvis ta Flandria Gouden Boekenuili (Kuldse Raamatuöökulli) auhinna. Ta on kirjutanud veel kaks romaani («Clausewitz» ja «Vanad meistrid») ning esseekogu «Mälestused võitlustest», kus küsib muu hulgas, kas iroonia on meie ajastu haigus, eriti kirjanduses. «Vabariik» on selle teema ilukirjanduslik töötlus.