Läti kirjanik A. Upit alustas kirjanduslikku loomingut külarealistina. Suureks ühiskondlik-poliitiliseks kooliks kujunes noorele kirjanikule 1905. a. revolutsioon. Siit peale lähenes ta otsustavalt töölisklassi vabadusvõitlusele, pannes oma teostes suurt rõhku kodanliku ühiskonna vastuolude paljastamisele.
A. Upit on haruldaselt produktiivne kirjanik. Oma parima on ta andnud eeskätt romaani alal. Vähem tuntud on A. Upit novellistina, kuigi tema sulest on ilmunud paarikümne novellikogu ümber. Käesolev valimik tutvustab suurt sõnameistrit ka sellest küljest.