Luuletaja ja noorsookirjaniku Adolf Rammo (1922–1998) kogu «Valusad värsid» kajastab lapsepõlvepäevi Narvas, sõjaraskusi ja argipäevaelamusi, selles leidub nii lembe- kui mõtteluulet.

MINU PÜHAKODA

Mu lapsepõlve mänguajas,
kus päkkadel ja päevil rutt,
linn tihti kellamängust kajas,
sääl oli tosin kirikut.

Veel uneski näen poppi, pappi,
lips valendab, rist säratab...
kuid taevas ise tuleb appi,
mind halvast unest äratab.

Näen rõõmuga, et kiirteojas,
mis voolab aknast, jootnud puid,
ma viibin enda pühakojas
kesk oma töid ja raamatuid.

Ja sina mulle vaatad silma,
ei Neitsi Maarja, püham veel,
kes mulle kalliks muutsid ilma
sel pikal vaevadega teel.