Wilhelm von Kügelgen (1802-1867) on Saksa kirjandusloo üks tuntumaid memuariste, ehkki peamiselt tegevusalalt oli ta õuekunstnik Saksamaal Ballenstedti pisiriigis.
Kügelgeni isa ja onu - kunstnikest kaksikvennad Gerhard ja Karl von Kügelgen on Eestis enam tuntud, neid peetakse professionaalse kunsti teerajajateks Eesti kunstiloos. 2015 oli kaksikvendadele pühendatud ka suurejooneline näitus Eesti kunstimuuseumis.
Vennad Kügelgenid abiellusid õdedest baltisaksa aadlipreilide Zoege von Manteuffelitega ning Kügelgenide suguvõsa oli Eestis kuni baltisakslaste ümberasumiseni 1939 väga tuntud, laiaharuline ja edukas ning andekas mitmel alal.
Teose autori Wilhelmi kunstnikust isa Gerhard von Kügelgen siirdus 19. sajandi algul Saksamaa-reisile, mis venis aastatepikkuseks. Tema poja, käesoleva teose autori Wilhelmi tagasivaade oma noorusaastatele Eestis ja mitmel pool Saksamaal keset Napoleoni sõdu kujutab endast suurte ajaloosündmuste ja kõrvaltegelastest kuulsate persoonide (Goethe, Napoleon jt) panoraamsel taustal sissevaadet 19. sajandi alguse ajalukku, elulaadi, kommetesse ning kasvatusprintsiipidesse nii Saksamaal kui ka Eestis. Autor lükib leebe huumori, suure mõistmise ning elutarkusega meenutuste mosaiiksesse ritta rohkem või vähem anekdootlikud lood ja seigad, kirevad tüübid ja originaalsed isikud, kes enam kui kahesaja-aastasest ajavahest hoolimata mõjuvad ometi ajatutena. Memuaaride ilmumisjärgsest kohesest edust tiivustatuna (raamat oli veel enne Teist maailmasõda üks populaarsemaid leerikingitusi Saksamaal) jõuti juba 19. sajandi lõpul kirjavahetuste ja lähisugulaste kirjapandu kompileerimise teel üsna peatselt ka «vana mehe» memuaaride jätku- ning kõrvalköideteni ning Kügelgeniana täieneb üha tänase päevani. Teos on varasemalt tõlgitud inglise ja soome keelde.
Kügelgenide suguvõsa on laiaharuline ja kokkuhoidev ka tänasel päeval. Juunis 2023 avati Saksamaal Lüneburgis asuvas Idapreisi muuseumi baltisaksa osakonnas Kügelgenide suguvõsale pühendatud näitus. Lüneburgi järel jõuab näitus Ballenstedti, Dresdenisse ja Tallinna. Seega on raamatu ilmumine ka ajastatud suuremasse kultuurisündmuse raamistikku.
Eesti kunstiajaloolaste käsitlustes leiavad Wilhelm von Kügelgeni mälestused tihti mainimist – olles nõnda tihti tsiteeritud, kuid tervikuna laiemalt üpris tundmatu teos, kirjutatud pealegi vanapärases saksa keeles. Ja nüüd ongi see paljukõneldud, kuid Eestis väheloetud teos jõudnud eesti keelde, laiema lugejaskonna ette.
Teos on kõvakaaneline, kalingurköites ja ümbrispaberi ja järjepaelaga, maht on 576 lk. Teose koosseisu kuulub ka ühe poogna jagu värvilisi illustratsioone erinevatest mäluasutustest. Tõlkija Anne Untera on lisanud teosele ka põhjaliku saatesõna, samuti on teos varustatud isikunimede registriga.
