Selles vaimukas ja satiirilises romaanis, Saksa möödunud sajandi ühe olulisema kirjaniku teoses, kutsub Reger oma sõbra Atzbacheri endaga ühte Viini kunstimuuseumisse kohtuma. Samal ajal kui Reger Tintoretto portreed silmitseb, jutustab Atzbacher, kes kardab, et Reger plaanib end tappa, lugejale oma muusikateadlasest sõbrast: tema teadmistest, pühendumisest oma naisele, vihkamise ja armastuse suhtest kunstiga. Oma iseloomuliku mõrkja vaimukusega paljastab Bernhard inimkonna pretensioonid ja püüdlused romaanis, mis on ühtaegu nii pessimistlik kui ka kummaliselt rõõmustav.