Nii ihkan avarusi kaugeid, suuri – ja olla vaba ahelatest siin. Hing tuleviku ilma ajab juuri, sest olu all maailma mullas piin. Siin naer ja nutt – ja elu ainult muinasjutt... Mu hing vaid templi pühamasse ihkab – kõik inimlikku madalat siin vihkab. Oo varjumaa! Oo hinge võigas vangimaa! Veel ihkan avarusi kaugeid, kaugeid – veel peidab tihti uduviir mu laugeid. Siin kõik on muld. Kuid vangipõlves kaevatud saab kuld...
