Veljo Ranniku (1934-2012) oli legendaarne loodus- ja muinsuskaitsja. Oma töös pühendus ta Eesti maastike, mõisasüdamike ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igaüheõiguse põhimõtete sõnastamisele. Ranniku oli mees, kes tundis Eestimaad nii maalt kui õhust. Oli võrratu ekskursioonijuht ja tuntud raadiohääl.

Veljo oli Eesti Looduskaitse Seltsi (1966), Muinsuskaitse Seltsi (1987) ja Eestimaa Looduse Fondi (1991) asutajaliige. Veljo Rannikut on autasustatud suure looduskaitsemärgi (1979), Valgetähe V klassi teenetemärgi (1998) ja Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga (2000) ning talle on omistatud teenelise looduskaitsja aunimetus (1989).