Raamatu lõppsõnas tänab autor kõiki, kes osutasid temale abi ajaloo uurimisel ja raamatu koostamisel. Hilda Sabbo kirjutab: «Ma olen tänulik eesti rahvale, et 1952. aastal õnnestus minul saabuda Eestisse ja mind võeti vastu. Minu isale seda õnne osaks ei saanud. Ma sain Eestis teha seda, mida kannan südames. Käesolevas raamatus on fikseeritud nõukogude süsteemi halastamatu terror eestlaste hävitamiseks kommunistlikus Nõukogude Liidus.»

1930. aastal Põhja-Kaukaasias Uus-Eesti külas sündinud pr. Hilda Sabbo on avaldanud alates 1990. aastast 11 raamatut. Nendest 7 kannavad ühist nimetust «Võimatu vaikida» ja on dokumentide kogumikud Moskva salastatud arhiividest.

Mitte keegi Eestis pole suutnud leida ligipääsu niivõrd salastatud dokumentidele ja seejärel neid massilises koguses avaldada. Ta oskas olla õigel ajal õiges kohas. See aeg oli otsekohe pärast Venemaa presidendi Boris Jeltsini seadust 23. juunist 1992, millega kõrvaldati salastatus massilise terrori aastate dokumentidelt Poliitbüroo, N. Liidu valitsuse, KGB, NKVD jpt arhiivides.

Nendes dokumentides on kümnete tuhandete hukatud-vangistatud eestlaste nimekirjad alates bolševike võimule tulekust 1918. aastal ja lõpetades viimaste massiliste operatsioonidega 1949. ning 1951. aastail Eestis. Tema avaldatud ohvrite arv Venemaal 1930-test aastatest on palju suurem, kui äsja jaanuaris 2022 avaldatud kaheköitelises soome-ugri martiroloogis.

Käesolev raamat on väga laiaulatusliku sisuga: inimeste mälestused elust ja hävitatud eesti küladest Venemaal, eestlaste koostööst Aleksander Solženitsõni ja Vene Memoriaaliga kuritegude uurimisel, ohvrite mälestuse jäädvustamisest alates president K. Pätsist, Uus-Eesti küla mälestusmärgist Pärnamäel ja lõpetades Kommunismiohvrite memoriaaliga Maarjamäel.

Praegu toimuv Venemaa alustatud sõda ukraina rahva hävitamiseks on täpselt samasugune erioperatsioon, nagu seda oli 1930-aastatel alustatud eestlaste ning paljude vähemusrahvuste likvideerimine Venemaal Suure terrori aastail 1937 – 1938.