Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel?

Mees istub köögis ja mõtleb oma vennast. Selles istumises hakkab avanema aga rohkemgi kui venna portree, hakkavad avanema lähimineviku hämarad keerdkäigud ja suhted, mida esialgu ei märka ja mis ometigi ulatuvad mõjutama seda elu, mis parajasti käsil. Teoses pole ühtki aastaarvu, aga kõige muu kõrval hakkab siin detailse täpsusega avanema Eesti lähiajalugu – ajalugu, mis on neid inimesi vorminud ja saanud selleks kaasajaks, kus elab raamatu lugeja.

«Venna arm» on Oliver Bergi (snd 1990) debüütromaan. Käsikiri oli äramärgitud töö Tänapäeva 2016. aasta romaanivõistlusel.