Oma viiendas kogus loob luuletaja omapäraseid mütoloogilis-saagalikke, paganlikke nägemusi ning abstraktseid oleviku- ja tulevikukujutlusi.
Vastsündinud laps magab malelaual liivakellal nõriseb päikeseline rand naised vehklevad vahast mõõkadega neil on hulga peale üksainus silm nende käed tunnevad seadust ja teed lehitsedes raamatu musti lehti nad on äravooluvad rõngad ei algust ei lõppu
