Värsikogu näitab 1930-ndail aastail luuletamist alustanud autori poeetilist trajektoori läbi poole sajandi.

SA KÄISID
ja sügiseastrid
hõõgusid hellust ja headust
su kätes
Ja su õrnadel õlgadel
lehvis
õhtuse hämaruse
rahutu rätt
Sa käisid
ja mind ei olnud
ja ma ei kuulnud
su põleva südame põksu
oma üksinduse
külmas kambris
Ja ma ei saanud
lugeda
su võbelevailt huulilt
su nime
nagu loeb luuletaja
oma parima poeemi
pealkirja