Värsikogu näitab 1930-ndail aastail luuletamist alustanud autori poeetilist trajektoori läbi poole sajandi.
SA KÄISID ja sügiseastrid hõõgusid hellust ja headust su kätes Ja su õrnadel õlgadel lehvis õhtuse hämaruse rahutu rätt Sa käisid ja mind ei olnud ja ma ei kuulnud su põleva südame põksu oma üksinduse külmas kambris Ja ma ei saanud lugeda su võbelevailt huulilt su nime nagu loeb luuletaja oma parima poeemi pealkirja
