Ivan Makarovi esimene ja viimane eesti luulekogu. Enamus lugusid on laulusõnad, mida on esitanud ja plaadistanud [i:22834], Hillar Norralt, [i:65958], Aigar Kõrgessaar, Vanemõde, [i:66393], Mihkel Van, Ruja, Ivanhoe, [i:14587]i Data, 4 Tankisti & Rebane, [i:93369], Triana Park, Meie Mees jpt. Osa luuletusi on ilmunud [i:1237]i aegse ajakirja Noorus kahes numbris.

Stiilid ulatuvad intellektuaalroki mõttemaailmast estraadini, on esindatud ka tänapäeva poliitiline satiir, paroodiad ja epigrammid. Õppust on saadud [i:3520]e, [i:669] ([i:654]u), [i:601]i, [i:39840] poeesiast.

Raamat on illustreeritud autori ja Gerli Tali tehtud fotodega, on nii neid laulusõnu esitanud artiste kui ka lihtsalt legendaarseid muusikuid, sekka ka mõni teadlane ja hüpnootiliselt mõjuvad Eesti looduspildid.

Täpsustus: «Viimane eestlane» ei ole mitte autor, vaid viimane eestlane, kelle poole pöördutakse laulus.