Aleksander Neverovi parim teos, «Viljalinn Taškent», ilmus 1923. aastal, üks aasta enne kirjaniku ootamatut surma.
Neverov armastab üksikut, elu ratta alla sattunud inimest, elab kaasa selle võitlusele olemasolu eest, oskab lugejatki kaasa haarata selle võitluse võitudele ning kaotustele. Ta armastus elu ning inimeste vastu looritab kõige traagilisemaidki sündmusi pehmendava valgusega.
A. Kurlents