Selles raamtus on üle 30 aasta Eestit aukonsulina teeninud Jaak Treimani pere lugu.

Ta kirjutab ise nii: «Oli 1943. aasta 8. aprill. Sakslaste okupeeritud Eesti, Võru linn. Mu ema oli aknal, isa möödus ja kergitas kübarat. Ema jättis sõnadeta hüvasti abikaasaga, kes lootis põgeneda Rootsi. Kumbki ei teadnud, kas teineteist enam näeb. Mina pidin sündima juulis. Mis saab lapsest? Mis saab kodumaast, Eestist? Veidi üle poole aasta hiljem, 20. oktoobri õhtul tibutas Tallinnas peent vihma. Ema sammus sadamas Soome söelaevale, kandes ühel käel ligi kolmekuist mind ja teises käes reisikohvrit. Meid pandi peitu laevatrümmi. Emale jäi kodumaalt lahkumine igavesti meelde…

1986. aasta märtsis määras Eesti diplomaatia legend, peakonsul suursaadiku ülesandeis USAs Ernst Jaakson mind Eesti aukonsuliks Los Angeleses. See raamat annab ettekujutuse terve põlvkonna kodumaalt lahkuma sunnitud eestlaste saatusest ning avaldab Eesti iseseisvusvõitluse ja välisteenistuse ajaloo seni rääkimata fakte ja seiku.»