Hans Castorpi lugu, mida me jutustada tahame, - mitte tema pärast (sest lugeja õpib temas tundma lihtsat, kuigi meeldivat noort inimest), vaid loo pärast, mis meie arvates on kõrgel määral jutustamisväärne, kusjuures Hans Castorpi kasuks siiski tuleks meenutada, et see on tema lugu ja et mitte igaühega ei juhtu iga lugu: see lugu on väga vana; see on niiütelda juba täiesti ajaloolise õilisroostega kaetud ja seda tuleb tingimata ette kanda sügavaima mineviku vormis.