Eric J. Sharpe’i raamatu puhul on tegu kõige tuntuma ja hinnatuma võrdleva usundiloo ajaloo käsitlusega üldse. Haarates kogu usundiloolise uurimistegevuse valdkonda, mõtestab Sharpe lahti kõik märkimisväärsemad koolkonnad ja suunad, mis võrdlevas usundiloos 19. sajandi keskpaigast kuni 1980. aastateni tooni andsid. Vaatluse alla tulevad nii evolutsionistid kui ka fenomenoloogid, samuti ajaloolased, psühholoogid ja paljud teised. Arutlusele tulevad ühiskondlikud ja institutsionaalsed aspektid ning seda ajalugu kõige olulisemal määral kujundanud indiviidid.

Tänu kõikehaaravale ja tasakaalukale analüüsile ning kergesti loetavale stiilile on sellest raamatust kujunenud põhiteos, mida tasub lugeda igaühel, kes soovib lähemalt mõista peamisi usundiloolisi viise, kuidas kahel viimasel sajandil on religiooni uuritud, tõlgendatud ja analüüsitud.

Põhjalikus järelsõnas pakub Indrek Peedu ülevaate ka sellest, millised on olnud peamised suundumused kümnenditel pärast Sharpe’i raamatu ilmumist.