Marshall Sahlinsi (1930–2021) ilmselt olulisim ja loetuim teos «Kiviaja majandus» asetub formalismi ja substantivismi vahelise debati teise leeri majandusantropoloogias.

Formalistide poolelt vaadatuna peab inimene – Homo oeconomicus – ressursside piiratuse tõttu nende kasutamisel tegema võimalikult ratsionaalseid valikuid. Substantivistlik (olemuslik) leer kutsub aga üles lähenema majandusele sellele iseomase sotsiaalse ning loodusliku kontekstiga arvestades.

Nii rõhutab ka «Kiviaja majandus», et on oluline mõista erinevaid mineviku ja kaasaja süsteeme, sest majanduslik käitumine on alati «sängitatud» selle sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti, mida mõjutavad näiteks religioon, väärtused ja sugulus. Viie aastakümne jooksul on sellest saanud märgilise tähendusega teos kogu antropoloogias ning seda võib tänini lugeda vastukaaluks kallutatud ja lihtsustatud kirjeldustele «mittelääne» ühiskondadest kui «lääne» primitiivsetest versioonidest.

Eestikeelsele väljaandele on saatesõna kirjutanud Toomas Gross.