Kristjan Haljaku «Warszawa centralna» on kirglik keelepööris, kus segunevad ajalugu ja unenägu, erootika ja poliitika.

«Praeguse aja poliitikal lehvib lõtv lipp, millele on kirjutatud Traumpolitik,» kirjutab Haljak, jätkates teisal: «Ma tahan teile teada anda, vennad-õed, see, mis minuga on juhtunud, on andnud kõntsale veelgi hoogu juurde.»

Leida tee Haljaku tunnete ja mõttekäikude labürindis – see on vägitegu, mis suurepäraselt sobib hüpermodernsuse kärestikes karastunud lugejale.