Dieter Noll (s. 1927) mobiliseeriti Teise maailmasõja ajal Saksa armeesse, võttis osa lahingutest ja langes ameeriklaste kätte vangi. Pärast vabanemist jätkas ta õpinguid ning astus Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. Talle on väga südamelähedane temaealiste põlvkonna saatus.
Romaani esimene jagu jutustab noortest, kes hitlerliku Saksamaa poolt vallapäästetud sõja viimastel aastatel koolimütsi teraskiivri vastu vahetasid.
Mitmepalgeline on Werner Holti ja tema eakaaslaste seikluste ahel, rasked on konfliktid ja katsumused, millesse neid tõukab nende õpetajate ja juhtide meeletu julmus. Kuid teos ei ole üksnes ühe noore põlvkonna traagika, vaid ka terav süüdistus selle põlvkonna vastu, kes laskis end petta ja pimestada Kolmanda Riigi välisest hiilgusest ja ise ulatas käe omaenda poegade hukuks.
