Raamatusse on koondatud seitse päevikuvormis reisikirjeldust aastatest 2010-2017. Ühelt poolt pakub raamat sissevaadet välitööl oleva etnoloogi igapäevaellu, teisalt varjundirohket lugemiselamust reisikirjanduse austajatele.

«Päeviku pidamine on iga välitööl oleva etnoloogi enesestmõistetav kohustus. Ehkki mina pean tegelikult päevikut kõigil välisreisidel, ka neil, mis pole välitöödega seotud. Päevikusissekanded saavad üldiselt pikemad siis, kui päev on sündmusterohkem, kui on mingeid sekeldusi. Kõige pikemalt panevad vast kirjutama tõsised probleemid, konfliktsituatsioonid. Neid tuli ette ka selles raamatus kajastatud käikudel,» kirjeldas Indrek Jääts päeviku kirjutamise tagamaid.

Esmalt viib Jääts lugeja permikomide juurde ja seejärel Läti idaossa vaatama, mis on saanud Lutsi maarahvast. Raamatu raskuskeskmes on retked Vepsamaale, aga käiakse ka Karjalas ning lõpuks jõutakse välja Udmurtiasse.

«Lisaks kõigele muule on need reisikirjeldused paratamatult oma ajastu dokument. Tulevased põlved saavad sealt teada, kuidas Eesti humanitaarteadlased 2010ndatel aastatel Venemaa soome-ugrilasi uurimas käisid, kuidas soome-ugrilased parajasti elasid, eestlastesse suhtusid. Praegu me selliseid uurimisretki itta enam ette võtta ei saa. Võib-olla ei hakkagi saama, oma eluajal,» lisas jääts.

Indrek Jääts (*1971) on etnoloog ja ajaloolane, Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur. Tema peamisteks huvialadeks on olnud etnilised protsessid, rahvuslus ja rahvuspoliitika. Viimasel ajal on teda paelunud ka Eesti etnoloogia ajalugu. Lisaks teadusartiklitele on Jääts teinud ka dokfilme ning avaldanud reisiraamatuid.