«Õde Alena» on Marie Pujmanova (1893-1958) viimane teos, mille raskest haigusest kurnatud kirjanik suutis natuke aega enne surma lõpetada. «Õde Alena» pidi olema kavatsetud novellitriloogia esimene osa.
Pujmanova teoseid läbib punase joonena mõte: elu võidab surma. Võitlus uue, parema ühiskonna eest on ka võitlus elu eest. Ja vastupidi. Uues ühiskonnas on võimalik palju paremini kaitsta iga indiviidi elu. Just seepärast on Pujmanova loomingus nii suure armastusega kujutatud need tegelased, kes võidavad fašismi mundrisse rõivastunud surma.
«Õde Alenas» esitab ta selle põhimotiivi kõige tavalisemas elus, kahe inimese vastastikustes suhetes. Võitlus elu eest moodustab jutustuse telje, mille ümber koonduvad tegelaste mõtisklused, lüürilised looduskirjeldused jne.