Tegemist on Õiguskeele 15. aastakäiguga. Selle aja sees on väljaanne läbi teinud põhjaliku muutumise: algselt õigusterminoloogiakomisjoni otsuste avaldamiseks mõeldud, hiljem enamjaolt keelenõu pakkuvast brošüürikesest on nüüdseks saanud peamiselt õigusmõisteid ja -määratlusi käsitlev väljaanne, kus avaldavad oma mõtteid seaduste koostajad. Nende kõrval saavad oma probleemide valgustamiseks sõna ka keeletoimetajad ja tõlkijad ning keelekorralduse ja -poliitikaga tegelejad.
Teemade järgi jagunevad artiklid kolme rubriiki: Mõisted, terminid, määratlused, Keelekaride keskel ning Keelekorraldus ja -poliitika.
Esimeses rubriigis arutletakse teemal, mis on konstitutsioonilised seadused, selgitatakse pankrotimenetluse, saneerimis- ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse olulisi mõisteid. Kahe autori Rain Liivoja ja Peter Pedaku artiklites püütakse määratleda terminite privileeg, puutumatus ja immuniteet sisu. Kumbki autor jääb oma seisukohale truuks.
Rubriigis «Keelekaride keskel» saavad sõna õiguskeelega igapäevaselt kokku puutuvad toimetajad. Nende lood põhinevad viimase, 2008. aasta 15. detsembril toimunud XVI õiguskeelepäeva ettekannetel. Eurokeele hooldamisest kirjutavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad. Antakse ülevaade ka selle aasta septembris Stockholmis toimunud, euroaktide keelelise läbipaistvuse teemal peetud konverentsist.
Kolmandas rubriigis avaldatakse ülevaateid ja seisukohti Eesti keelepoliitika ja terminoloogia arengu kohta. Lugeda saab ka keeletehnoloogia praegusest seisust ja probleemidest.