George’ide aegne kuningakoda oli jahmatavalt hiiglaslik ja keeruline. Selle liikmete seas olid kõrgeimal positsioonil tõelised õukondlased, õuedaamid ja -härrad. Aadlimehed ja -naised teenisid kuningat ja kuningannat rõõmuga isegi üsna alamate töödega selle au nimel, mis vastava positsiooniga kaasas kais.
Kui soovite teada, millised need inimesed välja nägid, tarvitseb vaid külastada Kensingtoni paleed. Seal maalis kunstnik William Kent 1720. aastatel neljakümne viie kuningliku teenri portreed, mis vaatavad palee külastajate poole Kuninga suure trepihalli seintelt ja laest.
Nende isikuid uurima hakates avastasin oma üllatuseks, et osa nimedest, mida portreedega traditsiooniliselt seostatakse, on valed, ja nii mõnestki ilmsest seosest on mööda vaadatud. Pingutused iga poseerija tõelist lugu välja kaevata viisid mind hoopis pikemale ja põnevamale teekonnale, kui olin oodanud. Minu seiklused arhiivides ja väljaspool neid viisid lõpuks selle raamatuni.
Need, kes valiti trepimaalide jaoks poseerima, olid alamate teenijate seas kõige veetlevamad, eksootilisemad ja meeldejäävamad. Osal neist oli midagi palju haruldasemat kui rubiinid: neil oli mõju, mis kaasnes ligipääsuga kuninglikule kõrvale. Nende kaastöötajate seas oli George’ide ajastu kõige kummalisemaid tegelasi: kääbusest koomik, metspoiss, ahne kuninglik armuke, salapärane turbanis türklane, tülpinud, kuid ilusad kojaneitsid. Valisin välja neist vaid seitsme lood, et heita valgust George’ide aegse õukonnaelu kummalisele nähtusele ja pakkuda uut vaatenurka kuningate, kuningannade ja printside eludele, kes asustasid hõredat õukonnastratosfääri kõrgel nende peade kohal.
Kensingtoni palee on tänapäeval ehk tuntud kui printsess Diana endine kodu, kuid selle hiilgeaeg oli hoopis aastatel 1714-1760, George I ja George II valitsemise ajal. See oli pöörane, ahvatlev paik, kus valitsesid salakavalus ja intriigid, poliitika ja etikett, parukad ja kunstlikud ilutäpid – koht, kus lehvikud avanesid kui suskavad noad ning teistest erinevaid inimesi peeti kui lemmikloomi.
Lucy Worsley raamat «Õukondlased» kirjeldab erakordselt riiakate Hannoveride valitsusaega ning Briti õukonnaelu viimaseid hiilgehetki. Raamatus toimetavad oma tegemisi Kensingtoni palee Kuninga suure trepi maalidel kujutatud õukondlased ja teenijad – neid portreesid saavad huvilised ka tänapäeval palees näha.
Raamat viib lugeja õukonnaelu suletud uste taha ning tutvustab palee asukaid: auahnet noort kunstnikku, salaja abiellunud õuedaami, metsast kinni püütud metslaspoissi, pahelise eluviisiga kammerhärrat, vägivaldse abikaasaga kammerneitsit, kahte vananevat kuninglikku armukest ja paljusid teisi. Tulemuseks on unustamatu portree õukonnaelust, mis jõuab otsaga George III kuulsasse valitsemisaega – tõeline maiuspala nii anglofiilidele kui ka ajaloo ja kuningliku elu austajatele.
