«Ühepäeva-liblikates» peegelduvad kõik autori kui kirjaniku iseloomulikud jooned: algupärane mõttekäik, alatasa salvava iroonia üllatavad sähvatused, mis ulatuvad koguni satiiri kõrgema astmeni - enesepilkeni. Siin kestab veel noore Eino Leino värskus, puudub rutiin, puudub klišeeks muutumine, milline hädaoht iga kirjanikku tema loomingu lõpuaastatel ootab. Bernhard Linde