Esimesed piirkondlikud laulupühad said teoks estofiilidest kirikuõpetajate ja koorilaulu entusiastidest koolmeistrite ühistöö tulemusena ja oli oluliseks vaheetapiks teel esimesele üle-eestilisele laulupeole.

Eesti ühislaulmiste ja laulupidude traditsiooni kujunemise eellugu ning selle traditsiooni elus püsimise lugu pole kaugeltki lõpuni läbi uuritud. Jõhvi 1865. aasta laulupidu ehk laulupüha on jäänud laulupidude ajaloo uurijate poolt teenimatult unustusse, kuigi tegemist oli olulise vaheetapiga teel esimese üldlaulupeoni ja Eesti esimese regionaalse laulupeoga, mil seniste esimeste kihelkondlike laulupidudele innustusel kutsuti esmakordselt ühislaulmisele kokku kõik Alutaguse praostkonna kihelkonnad Viru-Nigulast Vaivara kihelkonnani ehk peaaegu samalt territooriumilt, mille moodustab tänane Ida-Viru maakond.

Meie auvõlg on meenutada tolles ajas silmapaistva ettevõtmise eestvedajaid – Õpetatud Eesti Seltsi auliiget ja Alutaguse praosti Friedrich Ferdinand Meyerit ning Jõhvi kihelkonnakooli muusikaandelist õpetajat-koorijuhti Joosep Siegfried Saart. Samuti on raamat pühendatud Alutaguse laulu-, pilli- ja tantsurahvale, kes laulupeotuld endiselt edasi kannavad.