Toimetuse eessõna

See raamat on 1962. aastal Moskvas ilmunud Johannes Hindi (1914-1985) raamatu jaapanikeelne tõlge.

«Силикальцит» (silikaltsiit) on venekeelne sõna, mis tähistab autoklaavitud betoontoodet, mis on valmistatud põhikoostisainetena ränidioksiidist ja lubjast ning töötati välja Eesti Teaduste Akadeemia Arhitektuuriinstituudis Tallinnas pärast II maailmasõda. Tegemist on väljatöötatud ehitusmaterjaliga. Silikaltsiit on materjal, mida iseloomustab ränidioksiidi ja lubja tooraine purustamise ja segamise protsess desintegraatoris ning seda kasutatakse silikaatbetoonist eraldi. See raamat on silikaltsiidi-pioneeri dr Hindi uurimis-, arendus- ja tootmistegevuse kulminatsioon ning teist sellist tööd pole olemas. Ma arvan, et see on kasulik viide mitte ainult autoklaavitud materjalidele, vaid ka tsemendi- ja betooniuurijatele ja inseneridele.

Toimetajad, viibides 3. RILEM rahvusvahelisel konverentsil (ALC Symposium, oktoober 1992) Šveitsi Föderaalses Tehnoloogiainstituudis, esinesid endises Dr. Hindi instituudis Tallinnas (praegu Eesti Vabariik, Eksamikeskus (Eestis, mis oli hiljuti Nõukogude Liidust iseseisvudes, uurimisinstituut suleti ja uurimisinstituut oli ümberstruktureerimisel). Selle raamatu ilmumisest on möödunud 30 aastat. Võib öelda, et see on klassikaline raamat teaduse vallas ja inseneritöö võib öelda, et see on kaltsiumipõhiste materjalide päritolu (ALC, Keikal ehitusmaterjalid jne). Olen võtnud vaevaks selle raamatu tõlkida, jättes lugeja enda teada, mida nad sellest üle võtavad.

Peatükid 1–3 ja 7–11 tõlkisid Tsunemi Kajiki (nõunik, Onoda ALC Co., Ltd.) ja Yoshiko Tsukamoto (Osaka prefektuuri keskkooli/Osaka tehnoloogiainstituudi keskkooli osalise tööajaga õppejõud). Peatükkide 3–6 eest vastutav ja Tsunemi Kajiki luges kõigi peatükkide korrektuuri. Tõlgitud käsikirjade organiseerimise ja tekstitöötluse tegi INAXi uurimisinstituudi tehnilise teabe keskus, sealhulgas hr Kaoru Sasaki (INAX Research Institute, University of Illinois, Advanced Cement Materials Research Center, praegu laenul).

oktoober 1993
Peatoimetaja professor Takeshi Mitsuda
Nagoya Tehnoloogiainstituudi keraamika uurimisüksus