The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Hispaania «kuldajastu» ja Euroopa näitekirjanduse suurkuju, Lope de Vega mantlipärija Pedro Calderón de la Barca (1600‒1681) pärines Põhja-Hispaania aadlisuguvõsast. Felipe III aegses pealinnas Madridis, kus Pedro Calderón sündis, töötas tema isa kuninglikus riigivaraametis. Ema oli flaami päritolu. Calderóni loomepärandiks jäi 120 näidendit, lisaks suur hulk autosakramentaale ja vahemänge (sainete), farsse ning muusikalisi komöödiaid (zarzuela). Calderóni kuulsaima draama «Elu on unenägu» (La vida es sueño) lavastas 2000. aastal Eesti Draamateatris Ingo Normet. Lembit Petersoni lavastatud «Suure maailmateatriga» (El gran teatro del mundo) avati Tallinnas Theatrumi uus hoone (2018).
Prantsuse kirjanik-mõtleja Albert Camus, kes tõlkis Calderóni «Risti pühitsuse» prantsuse keelde ja lavastas selle (1952. aastal asutatud) Anjou vabaõhuteatri festivalil Angers’is 1953. aastal, nimetas Calderóni draamat «ekstravagantseks šedöövriks», mis toetub «Hispaania kõigi aegade suurima draamageeniuse (hull)julgele mõttele ja väljendusele». Calderón on postromantilise, mitmehäälse, sümbiootilise draama teerajaja, luuletaja ja filosoof ühes isikus. Ta esindab draamat selle kõrgeimal astangul, kus kultuuri ükski segment ei ole kõrvaline. Religioon ei ole mõeldav väljaspool kultuuri, nii ka ristiusk, mille sümboleid Calderón aina kasutab oma eksistentsiaalses draamas.
Jüri Talvet on Tartu Ülikooli kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud, emeriitprofessor. Ühtlasi on ta kirjanik ja tõlkija. Ta on avaldanud mahukaid uurimusi (sh «Juhan Liivi luule. Monograafia», Tänapäev, 2012, «Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the ‛Other’", Cambridge Scholars Publishing, 2019), kümme algupärast luulekogu ja kultuurifilosoofilist esseistikat. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse. Ta ise on tõlkinud vanemat ja uuemat maailmakirjandust peamiselt hispaania ja inglise keelest. 2022. aastal pälvis ta poole sajandi jooksul tehtud luuletõlgete eest ("Valitud tõlkeluulet. I‒II», TÜ Kirjastus, 2021) Jaan Krossi kirjandusauhinna.
Hispaania «kuldajastu» ja Euroopa näitekirjanduse suurkuju, Lope de Vega mantlipärija Pedro Calderón de la Barca (1600‒1681) pärines Põhja-Hispaania aadlisuguvõsast. Felipe III aegses pealinnas Madridis, kus Pedro Calderón sündis, töötas tema isa kuninglikus riigivaraametis. Ema oli flaami päritolu. Calderóni loomepärandiks jäi 120 näidendit, lisaks suur hulk autosakramentaale ja vahemänge (sainete), farsse ning muusikalisi komöödiaid (zarzuela). Calderóni kuulsaima draama «Elu on unenägu» (La vida es sueño) lavastas 2000. aastal Eesti Draamateatris Ingo Normet. Lembit Petersoni lavastatud «Suure maailmateatriga» (El gran teatro del mundo) avati Tallinnas Theatrumi uus hoone (2018).
Prantsuse kirjanik-mõtleja Albert Camus, kes tõlkis Calderóni «Risti pühitsuse» prantsuse keelde ja lavastas selle (1952. aastal asutatud) Anjou vabaõhuteatri festivalil Angers’is 1953. aastal, nimetas Calderóni draamat «ekstravagantseks šedöövriks», mis toetub «Hispaania kõigi aegade suurima draamageeniuse (hull)julgele mõttele ja väljendusele». Calderón on postromantilise, mitmehäälse, sümbiootilise draama teerajaja, luuletaja ja filosoof ühes isikus. Ta esindab draamat selle kõrgeimal astangul, kus kultuuri ükski segment ei ole kõrvaline. Religioon ei ole mõeldav väljaspool kultuuri, nii ka ristiusk, mille sümboleid Calderón aina kasutab oma eksistentsiaalses draamas.
Jüri Talvet on Tartu Ülikooli kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud, emeriitprofessor. Ühtlasi on ta kirjanik ja tõlkija. Ta on avaldanud mahukaid uurimusi (sh «Juhan Liivi luule. Monograafia», Tänapäev, 2012, «Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the ‛Other’", Cambridge Scholars Publishing, 2019), kümme algupärast luulekogu ja kultuurifilosoofilist esseistikat. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse. Ta ise on tõlkinud vanemat ja uuemat maailmakirjandust peamiselt hispaania ja inglise keelest. 2022. aastal pälvis ta poole sajandi jooksul tehtud luuletõlgete eest ("Valitud tõlkeluulet. I‒II», TÜ Kirjastus, 2021) Jaan Krossi kirjandusauhinna.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/risti-pühitsus458003Risti pühitsushttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/r/i/risti-puhitsus.jpg1616EURInStock/ilukirjandus/maailma näitekirjandus521210Hispaania «kuldajastu» ja Euroopa näitekirjanduse suurkuju, Lope de Vega mantlipärija Pedro Calderón de la Barca (1600‒1681) pärines Põhja-Hispaania aadlisuguvõsast. Felipe III aegses pealinnas Madridis, kus Pedro Calderón sündis, töötas tema isa kuninglikus riigivaraametis. Ema oli flaami päritolu. Calderóni loomepärandiks jäi 120 näidendit, lisaks suur hulk autosakramentaale ja vahemänge (sainete), farsse ning muusikalisi komöödiaid (zarzuela). Calderóni kuulsaima draama «Elu on unenägu» (La vida es sueño) lavastas 2000. aastal Eesti Draamateatris Ingo Normet. Lembit Petersoni lavastatud «Suure maailmateatriga» (El gran teatro del mundo) avati Tallinnas Theatrumi uus hoone (2018).<br /><br />Prantsuse kirjanik-mõtleja Albert Camus, kes tõlkis Calderóni «Risti pühitsuse» prantsuse keelde ja lavastas selle (1952. aastal asutatud) Anjou vabaõhuteatri festivalil Angers’is 1953. aastal, nimetas Calderóni draamat «ekstravagantseks šedöövriks», mis toetub «Hispaania kõigi aegade suurima draamageeniuse (hull)julgele mõttele ja väljendusele». Calderón on postromantilise, mitmehäälse, sümbiootilise draama teerajaja, luuletaja ja filosoof ühes isikus. Ta esindab draamat selle kõrgeimal astangul, kus kultuuri ükski segment ei ole kõrvaline. Religioon ei ole mõeldav väljaspool kultuuri, nii ka ristiusk, mille sümboleid Calderón aina kasutab oma eksistentsiaalses draamas. <br /><br />Jüri Talvet on Tartu Ülikooli kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud, emeriitprofessor. Ühtlasi on ta kirjanik ja tõlkija. Ta on avaldanud mahukaid uurimusi (sh «Juhan Liivi luule. Monograafia», Tänapäev, 2012, «Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the ‛Other’", Cambridge Scholars Publishing, 2019), kümme algupärast luulekogu ja kultuurifilosoofilist esseistikat. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse. Ta ise on tõlkinud vanemat ja uuemat maailmakirjandust peamiselt hispaania ja inglise keelest. 2022. aastal pälvis ta poole sajandi jooksul tehtud luuletõlgete eest ("Valitud tõlkeluulet. I‒II», TÜ Kirjastus, 2021) Jaan Krossi kirjandusauhinna. Hispaania «kuldajastu» ja Euroopa näitekirjanduse suurkuju, Lope de Vega mantlipärija Pedro Calderón de la Barca (1600‒1681) pärines Põhja-Hispaania aadlisuguvõsast. Felipe III aegses pealinnas Madridis, kus Pedro Calderón sündis, töötas tema isa kuninglikus riigivaraametis. Ema oli flaami päritolu. Calderóni loomepärandiks jäi 120 näidendit, lisaks suur hulk autosakramentaale ja vahemänge (sainete), farsse ning muusikalisi komöödiaid (zarzuela). Calderóni kuulsaima draama «Elu on unenägu» (La vida es sueño) lavastas 2000. aastal Eesti Draamateatris Ingo Normet. Lembit Petersoni lavastatud «Suure maailmateatriga» (El gran teatro del mundo) avati Tallinnas Theatrumi uus hoone (2018).<br /><br />Prantsuse kirjanik-mõtleja Albert Camus, kes tõlkis Calderóni «Risti pühitsuse» prantsuse keelde ja lavastas selle (1952. aastal asutatud) Anjou vabaõhuteatri festivalil Angers’is 1953. aastal, nimetas Calderóni draamat «ekstravagantseks šedöövriks», mis toetub «Hispaania kõigi aegade suurima draamageeniuse (hull)julgele mõttele ja väljendusele». Calderón on postromantilise, mitmehäälse, sümbiootilise draama teerajaja, luuletaja ja filosoof ühes isikus. Ta esindab draamat selle kõrgeimal astangul, kus kultuuri ükski segment ei ole kõrvaline. Religioon ei ole mõeldav väljaspool kultuuri, nii ka ristiusk, mille sümboleid Calderón aina kasutab oma eksistentsiaalses draamas. <br /><br />Jüri Talvet on Tartu Ülikooli kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud, emeriitprofessor. Ühtlasi on ta kirjanik ja tõlkija. Ta on avaldanud mahukaid uurimusi (sh «Juhan Liivi luule. Monograafia», Tänapäev, 2012, «Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the ‛Other’", Cambridge Scholars Publishing, 2019), kümme algupärast luulekogu ja kultuurifilosoofilist esseistikat. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse. Ta ise on tõlkinud vanemat ja uuemat maailmakirjandust peamiselt hispaania ja inglise keelest. 2022. aastal pälvis ta poole sajandi jooksul tehtud luuletõlgete eest ("Valitud tõlkeluulet. I‒II», TÜ Kirjastus, 2021) Jaan Krossi kirjandusauhinna.