«Veidrate armastuslugude» lühilood pärinevad aastatest 1958–1968 ja autor on öelnud, et leidis just neid kirjutades oma õige tooni, «iroonilise kõrvalpilgu maailmale ja omaenese elule», ning temast sai romaanikirjanik. Kundera jutustab mõnuga, kuidas tema tegelased mängivad armastuse mänge ja viskuvad erootilistesse seiklustesse, et saada osa vabaduse huumorist. Ilmumise ajal provokatiivseltki mõjunud lood vaatlevad armastuse ja põlguse, tõe ja vale, olemise ja näivuse keerukaid vahekordi.