Teise maailmasõja viimasel, 1944. aasta sügisel põgenes okupeeritud Balti riikidest üle tormise Läänemere Rootsi enam kui 30 000 inimest, peamiselt eestlased. Nende dramaatiliste sündmuste jäljed on veel tänapäevalgi Rootsi idarannikul alles, kandes endis lugusid lootusest ja meeleheitest, igapäevastest raskustest, kaotustest ja ellujäämisest sel sõja ja hävingu ajal. Nende minevikujälgede seas on arvukalt enam-vähem säilinud paate, mis kunagi üldse võimaldasid inimestel sõja ja terrori eest põgeneda. Selles raamatus õpib lugeja mõnda neist paatidest lähemalt tundma. Autor näitab, kuidas pagulaste paadid sattusid pärast Rootsi saabumist edaspidi väga erinevasse kasutusse, kuid ei lasknud siiski oma minevikust täielikult lahti, Just nende paatide põhjal ja nende kohta käivate lugude, mälestuste ja arhiiviinfo toel loob autor realistliku pildi põgenikekatastroofist ja sellest, kuidas need sündmused mõjutasid mitte ainult eestlasi ja teisi baltlasi, vaid ka Rootsit. Neil paatidel on endiselt suur tähtsus suure põgenemise mälestuse säilitamisel.
Mirja Arnshav (snd 1977) on Rootsi mere ja transpordiajaloo muuseumite (SMTM) arheoloog ja teaduskoordinaator. Ta tegutseb ka Stockholmi ülikooli arheoloogia ja antiikkultuuri õppetooli juures asuvas mereuuringute keskuses. Käesolev raamat põhineb tema doktoritööl. Eessõna eestikeelsele väljaandele on kirjutanud Eesti Mälu Instituudi teadur Hiljar Tammela.
