The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Teise maailmasõja viimasel, 1944. aasta sügisel põgenes okupeeritud Balti riikidest üle tormise Läänemere Rootsi enam kui 30 000 inimest, peamiselt eestlased. Nende dramaatiliste sündmuste jäljed on veel tänapäevalgi Rootsi idarannikul alles, kandes endis lugusid lootusest ja meeleheitest, igapäevastest raskustest, kaotustest ja ellujäämisest sel sõja ja hävingu ajal. Nende minevikujälgede seas on arvukalt enam-vähem säilinud paate, mis kunagi üldse võimaldasid inimestel sõja ja terrori eest põgeneda. Selles raamatus õpib lugeja mõnda neist paatidest lähemalt tundma. Autor näitab, kuidas pagulaste paadid sattusid pärast Rootsi saabumist edaspidi väga erinevasse kasutusse, kuid ei lasknud siiski oma minevikust täielikult lahti, Just nende paatide põhjal ja nende kohta käivate lugude, mälestuste ja arhiiviinfo toel loob autor realistliku pildi põgenikekatastroofist ja sellest, kuidas need sündmused mõjutasid mitte ainult eestlasi ja teisi baltlasi, vaid ka Rootsit. Neil paatidel on endiselt suur tähtsus suure põgenemise mälestuse säilitamisel. Mirja Arnshav (snd 1977) on Rootsi mere ja transpordiajaloo muuseumite (SMTM) arheoloog ja teaduskoordinaator. Ta tegutseb ka Stockholmi ülikooli arheoloogia ja antiikkultuuri õppetooli juures asuvas mereuuringute keskuses. Käesolev raamat põhineb tema doktoritööl. Eessõna eestikeelsele väljaandele on kirjutanud Eesti Mälu Instituudi teadur Hiljar Tammela.
Teise maailmasõja viimasel, 1944. aasta sügisel põgenes okupeeritud Balti riikidest üle tormise Läänemere Rootsi enam kui 30 000 inimest, peamiselt eestlased. Nende dramaatiliste sündmuste jäljed on veel tänapäevalgi Rootsi idarannikul alles, kandes endis lugusid lootusest ja meeleheitest, igapäevastest raskustest, kaotustest ja ellujäämisest sel sõja ja hävingu ajal. Nende minevikujälgede seas on arvukalt enam-vähem säilinud paate, mis kunagi üldse võimaldasid inimestel sõja ja terrori eest põgeneda. Selles raamatus õpib lugeja mõnda neist paatidest lähemalt tundma. Autor näitab, kuidas pagulaste paadid sattusid pärast Rootsi saabumist edaspidi väga erinevasse kasutusse, kuid ei lasknud siiski oma minevikust täielikult lahti, Just nende paatide põhjal ja nende kohta käivate lugude, mälestuste ja arhiiviinfo toel loob autor realistliku pildi põgenikekatastroofist ja sellest, kuidas need sündmused mõjutasid mitte ainult eestlasi ja teisi baltlasi, vaid ka Rootsit. Neil paatidel on endiselt suur tähtsus suure põgenemise mälestuse säilitamisel. Mirja Arnshav (snd 1977) on Rootsi mere ja transpordiajaloo muuseumite (SMTM) arheoloog ja teaduskoordinaator. Ta tegutseb ka Stockholmi ülikooli arheoloogia ja antiikkultuuri õppetooli juures asuvas mereuuringute keskuses. Käesolev raamat põhineb tema doktoritööl. Eessõna eestikeelsele väljaandele on kirjutanud Eesti Mälu Instituudi teadur Hiljar Tammela.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/väikesed-paadid-ja-suur-põgenemine743935Väikesed paadid ja suur põgeneminehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/v/a/vaikesed-paadid-ja-suur-pogenemine.jpg4444EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/elulood ja mälestused/Kõik teemad/sõjandus1734116127125Teise maailmasõja viimasel, 1944. aasta sügisel põgenes okupeeritud Balti riikidest üle tormise Läänemere Rootsi enam kui 30 000 inimest, peamiselt eestlased. Nende dramaatiliste sündmuste jäljed on veel tänapäevalgi Rootsi idarannikul alles, kandes endis lugusid lootusest ja meeleheitest, igapäevastest raskustest, kaotustest ja ellujäämisest sel sõja ja hävingu ajal. Nende minevikujälgede seas on arvukalt enam-vähem säilinud paate, mis kunagi üldse võimaldasid inimestel sõja ja terrori eest põgeneda. Selles raamatus õpib lugeja mõnda neist paatidest lähemalt tundma. Autor näitab, kuidas pagulaste paadid sattusid pärast Rootsi saabumist edaspidi väga erinevasse kasutusse, kuid ei lasknud siiski oma minevikust täielikult lahti, Just nende paatide põhjal ja nende kohta käivate lugude, mälestuste ja arhiiviinfo toel loob autor realistliku pildi põgenikekatastroofist ja sellest, kuidas need sündmused mõjutasid mitte ainult eestlasi ja teisi baltlasi, vaid ka Rootsit. Neil paatidel on endiselt suur tähtsus suure põgenemise mälestuse säilitamisel. Mirja Arnshav (snd 1977) on Rootsi mere ja transpordiajaloo muuseumite (SMTM) arheoloog ja teaduskoordinaator. Ta tegutseb ka Stockholmi ülikooli arheoloogia ja antiikkultuuri õppetooli juures asuvas mereuuringute keskuses. Käesolev raamat põhineb tema doktoritööl. Eessõna eestikeelsele väljaandele on kirjutanud Eesti Mälu Instituudi teadur Hiljar Tammela. Teise maailmasõja viimasel, 1944. aasta sügisel põgenes okupeeritud Balti riikidest üle tormise Läänemere Rootsi enam kui 30 000 inimest, peamiselt eestlased. Nende dramaatiliste sündmuste jäljed on veel tänapäevalgi Rootsi idarannikul alles, kandes endis lugusid lootusest ja meeleheitest, igapäevastest raskustest, kaotustest ja ellujäämisest sel sõja ja hävingu ajal. Nende minevikujälgede seas on arvukalt enam-vähem säilinud paate, mis kunagi üldse võimaldasid inimestel sõja ja terrori eest põgeneda. Selles raamatus õpib lugeja mõnda neist paatidest lähemalt tundma. Autor näitab, kuidas pagulaste paadid sattusid pärast Rootsi saabumist edaspidi väga erinevasse kasutusse, kuid ei lasknud siiski oma minevikust täielikult lahti, Just nende paatide põhjal ja nende kohta käivate lugude, mälestuste ja arhiiviinfo toel loob autor realistliku pildi põgenikekatastroofist ja sellest, kuidas need sündmused mõjutasid mitte ainult eestlasi ja teisi baltlasi, vaid ka Rootsit. Neil paatidel on endiselt suur tähtsus suure põgenemise mälestuse säilitamisel. Mirja Arnshav (snd 1977) on Rootsi mere ja transpordiajaloo muuseumite (SMTM) arheoloog ja teaduskoordinaator. Ta tegutseb ka Stockholmi ülikooli arheoloogia ja antiikkultuuri õppetooli juures asuvas mereuuringute keskuses. Käesolev raamat põhineb tema doktoritööl. Eessõna eestikeelsele väljaandele on kirjutanud Eesti Mälu Instituudi teadur Hiljar Tammela.
