Modernistliku kirjanduse tippteoseks peetud «Peterburi» annab edasi Peterburi kui müütilise, saatanlikult sirgjoonelise linna pahaendelist, 1905. aasta revolutsiooni õhustikku, kus mõjuka riigiametniku «ajumäng» hoiab töös riigiratast. Siis aga hakkab linn justkui oma elu elama, inimestest saavad varjud ja varjudest inimesed.

Romaanis on rikkalikult allusioone nii vene kui ka maailma kirjandusele. Kaasaja kontekstis pakub romaan võimalust mõtiskleda üksikisiku rolli üle ajaloos.

Andrei Belõi (1880–1934) oli vene kirjanik, üks sümbolismi rajajaid, kes mõjutas paljusid oma aja ja järgnevate põlvkondade kirjanikke.

Loe [i:95579]i lugemissoovitust Raamatukoi blogis