1972. aastal sündinud pariislanna Véronique Ovaldé on avaldanud neli romaani, «Üldiselt mulle mehed meeldivad» on neist kolmas. Ovaldé ühtaegu poeetilised ja räiged tekstid, mis paigutavad ta kirjandusmaailma varjulisematele äärealadele, sünnivad varajastel hommikutundidel, kui tänavalambid pole veel kustunud. Neil üksildastel tundidel sukeldub ta oma hullumeelsuse piiril kõikuvate naispeategelaste isevärki maailma, kus imetabasus põimub šokeeriva tegelikkusega, nii et arugi ei saa, kus üks lõpeb ja algab teine. Lapsepõlv, naiselikkus, kannatused, unenäolisus kõigi oma keerdkäikude ja kõrvalekalletega on see, mis Ovaldét enim köidab.
«Üldiselt mulle mehed meeldivad» jutustajahääl kuulub 23-aastasele Lilile. Lili ja tema hoolitseva abikaasa Samueli elu kulgeb idülliliselt erisugustest häältest kihava loomaaia kõrval. Kuni ühel päeval vilksatab Lilile akaatsia varjust tema esimese armastaja Yoïmi kuju. Mehe ilmumine toob kaasa valusaid mälestusi. Ovaldé vohav poeetiline keel, millesse põimuvad sisemonoloogid, pakatab sensuaalsusest ja vangistab lugeja oskuslikult peategelase väärastunud ja samas köitvalt fantaasiarohkesse maailma.