Galileo Galilei (1564–1642) elas tormilisel ajajärgul, mida peetakse Euroopa uusaja alguseks. Nii tema elukäik kui ka laiem keskkond, mille taustal see kulges, on täis segaseid ja mitmeti mõistetavaid asjaolusid. Galilei teine, kuid nüüd eesti keeles esimesena ilmuv suur dialoog «Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike…» ilmus esimest korda Leidenis 1638. a. ja seda pidas autor ise oma tähtsaimaks teoseks. See näitab Galileid ratsionalistina, kes soovib looduse seadusi leida mõistuslike matemaatiliste argumentide alusel ning õhutab väiteid kontrollima tegelike katsetega. Tema esimene suurteos «Dialoog kahest maailmasüsteemist» (1632) kaitses varasemat, Koperniku heliotsentrilise planeedisüsteemi kontseptsiooni aastast 1543, «Arutlusi» aga juhatab sisse uue füüsikalise maailmapildi, mille aluseks on universaalne kehaline mateeria ja selle liikumine.

Mailis Põllu tõlge ilmus ajakirjas «Akadeemia» 2015 nr. 12 – 2017 nr. 8, kuid on üle vaadatud käesoleva väljaande jaoks nagu ka Piret Kuuse saatesõna, mis annab põhjaliku ülevaate Galilei elukäigust, tema teostest ja olulisusest.