Need kolmkümmend aastat, mille vältel tsaar Peeter I viis ellu oma ümberkorraldusi, mõjutasid kogu maailma ajalugu. Isikliku elu iseärasused, vaimsus, kired ja foobiad said rahvusliku maatriksi osaks ja kogu maailm võtab neid nüüd nagu midagi põliselt venelikku. Ja kui vene kirjandus sai alguse Gogoli «Sinelist», siis Vene riik sammub siiani Peetri saabastes.

Kaesolev raamat räägibki sellest, kuidas esivanemad õppisid mitte ajalugu järgima, vaid seda looma, sellest, kuidas neil miski õnnestus, aga miski mitte. Ja miks.

Kui Venemaal toimuski europiseerimine, siis oli see üksnes fassaadilik, dekoratiivne, kuid riigi sisemine arhitektuur planeeriti otse vastupidiselt ümber asiaatlikus maneeris. See riik ei saanud üldsegi osaks Euroopast, vaid «avas sinna akna». Aken aga ei ole uks. Sellest vaadatakse välja, aga ei käida.