Kui kunagise bütsantslase käest oleks küsitud, mis on Bütsants, poleks ta küsimust mõistnud – tema teadis end elavat Rooma impeeriumis, Bütsantsi nime sai tema riik alles järeltulevate põlvkondade ajal. Bütsantsi keisririik, tuhandeaastane Uus Rooma sai alguse Constantinus Suure otsusest viia pealinn Roomast Byzantioni, iidsesse linna Õhtu- ja Hommikumaa ristteel, mida sealtpeale tunti Konstantinoopolina.

Bütsantsi tugisambaks oli impeeriumi-idee, lipukirjaks kristlus. Keiser oli Jumala asemik maa peal. Kaugeltki mitte kõik Bütsantsi keisrid polnud sündinud purpuris. Keisriks saadi «Jumala tahtest», see tahe aga võis väljenduda mitmeti. Nii olid kõik teed võimule tõusmiseks lubatud ja Bütsantsi troonil olnud pea sajast keisrist tervelt kolmandiku valitsejapõli lõppes vägivaldselt. Bütsantsi keisrite pikk rida kulgeb läbi hiilguse ja languste, usuvaidlustes ja pilditülides, mõrvade, salasepitsuste, sõdade, diplomaatiliste manöövrite ja korruptsiooni keeristes. Kandes kultuuri ja edendades kristlust. Kui põnev võib olla ajalugu!

Kordustrükk