Longose «Daphnis ja Chloe» on üks hiliskreeka kirjanduse kõige täiuslikumaid kunstiteoseid, mis maailmakirjanduse varasalves püsib omapärase aardena. Sofistiliste armastusromaanide hulgas seisab ta ainukesena teiste kõrval sellepärast, et autor on jutustuse tegevuspaiga kandnud bukoolilisse miljöösse. Seetõttu kaldub lugu tavalisest armastusromaani tüübist kõrvale.
XVI sajandist alates äratas Longose romaan lääne-euroopa kirjanduses tohutu suurt huvi kui «pastoraalromaanide» prototüüp.
Kiiresti ilmus kreekakeelse teksti kõrval hulgaliselt tõlkeid. Tänapäeval on romaani tõlge olemas igas suuremas kultuurkeeles.