Kui vanad egiptlased kirjutasid hümne päikesele, kus viimast igati ülistati eluallikana, siis Longose «Daphnist ja Chloed» võib täie õigusega nimetada hümniks armastusele, see on üks hiliskreeka kirjanduse kõige täiuslikumaid kunstiteoseid. Sofistiliste armastusromaanide hulgas seisab ta ainukesena teiste kõrval sellepärast, et autor on jutustuse tegevuspaiga kandnud bukoolilisse miljöösse.

Longosest, «Daphnise ja Chloe» autorist, ei tea me mitte kui midagi. Midagi kindlat pole võimalik öelda ka Longose sünni- ega surma-aasta kohta. Seepärast on loomulik, et ka selles suhtes valitseb terve hulk oletusi. Umbkaudselt dateerivad mõned autorid ta eluaega aastatega 160/180-250 pKr.