Selle raamatu kaante vahele on kogutud põliste krimmi-eestlaste ja nende järeltulijate ehedad mälestused oma esivanemate elust Krimmis. 150 aastat tagasi läksid eestlased prohvet Maltsveti innustusel ja keiser Aleksandri loal otsima paremat paika päikese all. Selleks pidi saama Krimm, kus oli tasuta vaba põllumaad, sest pärast Krimmi sõda aeti tatarlased massiliselt sealt välja. Aga maa on eestlastele läbi aegade tähtis olnud.

Raamat räägib sellest, kui raske, kuid siiski ilus oli elu Krimmis, ja kuidas kõik kaotati, kui 1930. aastatel algasid stalinlikud repressioonid. Lugeja leiab raamatust aga ka palju huvitavat väljarändajate järeltulijate tagasipöördumisest sünnimaale Eestisse, kunagiste krimmi-eestlaste uuest elust ning saatusest.