Luulekogu «Elukaare alune» puudutab eluteed palistavaid läbielamisi, tundeid ja tundmusi – inimsuhete keerukast rägastikust hingesideni, eneseteostusest vaimse küpsemiseni. Seda kontekstis, kus iga hetk kätkeb kaalumist südamekutsete ja argise ellujäämise vahel. Ajal, mida varjutavad tumedad pilved nii siin kui seal, kuid mis on meie jaoks siiski see ainuke. Aeg olla ja luua. Alandlikult ja tänuga.

Varem on Ita Srankilt ilmunud luulekogud „Aeg on elu piir“ (2024) ja „Elu hääled“ (2024) ning romaanid „Pettus ja vale“ (2024) ja „Mis mul viga on?“ (2025), ilmumas on „Süda ei võta vastu“ (2025). Tema töid on avaldatud ka ajakirjas Looming.