Aserbaidžaani kirjanik M. Ibrahimbäjov on prosaist, stsenarist ja dramaturg. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1960. aastal.
Käesolev jutustuse peategelane, auväärne Džälil on kogu elu elanud tema enda arvates õigete reeglite järgi. Üsna raske on tal mõista kõike uut, mis oli veel tundmatu tema isale ja vanaisale, vahel eemaldub ta inimestest, koguni eraldab end neist kõrge taraga. Naabrid peavad temast lugu, kuid ei armasta teda eriti, ehkki omamoodi on ta ju päris hea inimene. Just seepärast püüabki autor tabada ja välja selgitada, mispärast on Džalil muutunud nii kinniseks ja eraklikuks, mispärast ta on minetanud oma lähedaste ja naabrite armastuse.
Vagif Arzumanov