Teose autor, soome teadusemees Herman Gummerus kuulub soome vanade aktivistide, Soome iseseisvusliikumise meeste hulka, milline liikumine sai hoo 20. sajandi algul. Nende tegelaste hulka kuulus veel terve rida teisi, kelle isikud ja tegevus avalduvad käesolev teose veergudel, nagu Rootsis maapaos viibiv Konni Zilliacus jt. 1905. a. sündmustele järgneva Vene tsaarivalitsuse tegevuse tõttu soikus see liikumine, nagu üldse revolutsiooniline tegevus tsaaririigis. Aktivistide häälekandja oli sunnitud 1910. a. ilmumise lõpetama, toimetajaid karistati, üks neist, Johannes Gummerus mõisteti 15 kuuks kinni.
Gummeruse teosest leiame palju väärtuslikke andmeid. Üsna dramaatiline on autori käsitlus Vene riigi võõrrahvaste võitlusest oma õiguste eest väljaspool Vene piiri, eriti erapooletuis mais Rootsis ja Šveitsis.
Pearõhk teoses on pööratud siiski soome aktivistide tegevusele, mille üksikasju autor jälgib Stockholmis ja osalt ka Berliinis. Teosest näeme, kuidas selle liikumise poliitiline juhtimine oli organiseeritud, tutvume terve rea tegelastega. Ka puudutab autor tähtsamate isikute vahekordi eneste vahel ja välismaa võimudega.
Nagu Gummeruse teosest näeme, kandis soome aktivistide liikumist suur ind ja idealism juhtidest kuni reameesteni. Ei kardetud isikliku heaolu pärast.
Hinnates soome aktivistide ja jäägrite liikumist, tuleb tunnustada, et sellel oli Soome iseseisvuse taotlemisel ja teostamisel üsna suur osatähtsus.
H. Sepp