Ants Laikmaa (1866-1942) oli esimene eesti kunstnik, kes ennast täie teadvusega rakendas eesti kunstikultuuri loomisele ning uue kunstnikepõlve kasvatamisele. Tema kohta öeldi ka eesti kunstnike isa ja vanaisa. Nimetame siinkohal vaid mõned Laikmaa õpilased Aleksander Uurits, Aleksander Tassa, Nikolai Triik, Paul Burman, Oskar Kallis, Märt Laarmann, Kuno Veeber, Voldemar Vaga, Johannes Võerahansu. 1929 valiti Laikmaa Tartu Ülikooli filosoofia-audoktoriks.
Laikmaa oli ka Eesti looduskaitse rajaja.

Raamatus on üheksa peatükki:
Laikmaa enda kirjutatud curriculum vitae
I Düsseldorfis kunsti õppimas
II Maailmanäitusele Pariisi
III Kunsti seletamine eesti rahvale
IV Ants Laikmaa ateljeekool
V Eesti Kunstiselts
VI Mehine rahvuslane
VII Põline põhi
VIII Märkmeid elust

Iga peatüki ees on Laikmaa teose reproduktsioon.
Raamatus on ka lugu sellest, kuidas tänu Laikmaale ja õieti tänu tema pastellile sai Marie Underist luuletaja.