«Inimese elu on nagu teatejooks tõrvikuga. Tore, et ma tol korral, kui ma surmahaua kohal komistasin ja kukkusin... ei lasknud tal kustuda. Näe, nüüd sain ta teisele edasi anda... Ise jääd siis nagu tee äärde... järele vaatama, kuidas elutõrvik kandub ikka edasi... ühe käest teiste kätte... ajast aega. Ning niiviisi see on hea, eks ole?»
