Kuigi mõnikord nähakse põllumajanduse ja looduskaitse vahel lõhet, on karjatamisel põhinev loomakasvatus üks neist tugevatest sildadest, mis pooli ühendab. Poollooduslikud rohumaad vajavad säilimiseks lihtsat loomakarja - söömist ja tallamist. Ainult nii jäävad alles või taastekivad ajapikku kooslused, maastikud ja vaated, mis rõõmustavad kohalikke ja mida tulevad nautima turistid. Teisalt sai just seetõttu - üle-euroopaliste Natura 2000 elupaikade säilitamisvajadust rõhutades - Eesti kaubelda endale Euroopa Liitu astudes lihaveisekvoodi. Lihaveisekasvatusest on selle ajaga kujunenud majandusharu, mis on tihedalt seotud riiklike looduskaitseliste eesmärkide täitmisega.

Kümne aastaga on lihaveiste arv Eestis oluliselt kasvanud ja tänaseks ületanud 60 000 looma piiri. Veerand neist kuulub pärandkooslustel majandajatele.