Sadeq Hedayat (1903–1951) on üks kuulsamaid 20. sajandi pärsia päritolu maailmakirjanduse suurkujusid. Kõrgaristokraatide peres sündinud Hedayat kritiseeris teravalt nii toonaseid Iraani kirjamehi, riigivõimu kui ka religioossemat rahvast, mistõttu tuli tal raja taha pageda või taluda tõrjutust kodumaal.

Hedayat on kirjutanud morbiiidseid psühholoogilisi novelle ja ühiskonnakriitilisi lugusid ning tema kolmandaks lemmikteemaks on õhkamine islamieelse ammu põrmu varisenud Suur-Iraani järele.

Kogumiku tõlkija Üllar Peterson on valinud kümme lugu, mis kuuluvad kirjandusteadlaste arvates Hedayati parimate palade hulka, ning lisanud nii autori kui ka tema juttude tähendusvälja laiendava saatesõna.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.