1993. a eesti keeles ilmunud «Madlikese» järg.
Lugu algab Madlikese uhiuute sandaalidega, mis ta ema keelust hoolimata maitulele minnes jalga paneb. Need saavad poriseks, pealegi kaotab ta ühe neist ära – muidugi oma verivaenlase Miia süü läbi –, nii et on sunnitud ühel jalal koju keksima.
Kogu raamatut läbib kaks suurt vastasseisu – Madlikese ja Miia ning Liisbeti ja linnapeaproua vahel. Esimene areneb tüdrukute sõpruseks, teine kulmineerub ballil, kuhu isa Joonas võtab kohalikke tavasid trotsides kaasa ka teenija Alva.
Sinna sekka mahub palju värvikaid sündmusi, mis enamasti on naljakad ja lõbusad, nii et Madlike võib nende puhul onu Nilssoni sõnadega öelda: nüüd ma tunnen, et mul on elu sees!
Ilon Wiklandi piltidega rikkalikult illustreeritud.