Kristel Kikase eesti keele proseminaritööst «Arvutid keeleuurimises» välja kasvanud uurimuses on Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastik (1637) arvutisse sisestatud ja ümber pööratud eesti-saksa sõnastikuks. Uurimuse baasil kaitses autor 1999. a. kevadel bakalaureusetöö «Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastik (1637) eesti-saksa sõnastikuna». Sisukas uurimus kindlustas magistrantuurikoha ja 2002. a. omistati autorile magistrikraad uurimuse «Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?» eest.

Heinrich Stahli väljaandes «Anführung zu der Esthnischen Sprach» (1637) leiduv saksa-eesti sõnastik on haruldane sõnakogu, eesti leksikograafia esiklaps, mis pakub põnevat lugemisvara igale vähegi eesti kirjakeele ajaloost huvituvale inimesele. Seni oli aga selle tõlkesõnastiku eesti aines süstematiseerimata, nii et isegi eesti vastete arvus ja korduvate eesti sõnade kasutuse kohta polnud täit selgust, rääkimata põhjalikust leksikoloogilisest analüüsist. Kristel Kikase uurimustöö kõrvaldab selle lünga ja avab haruldase keelemälestise sõnavara iseloomu ja koosseisu. Kasutatud metoodika – vanade saksa-eesti sõnastike leksika ümberpööramine eesti-saksa sõnastikeks – on uudne ja antud töö seisukohalt igati õigustatud.
Eesti ainest on Stahli sõnastikus üle 800 märksõna võrra rohkem kui saksa ainest (2309 saksa-eesti sõnaartiklit, vahetatud suunaga sõnastikus 3112 eesti-saksa sõnaartiklit). On esitatud märksõnade sagedusandmed, esile toodud kõige enam korduvad märksõnad, iseloomustatud muutunud tähendusega märksõnu, kogu sõnastiku liigilist koosseisu, liitsõnu jm. Analüüsi ilmestavad joonised ja skeemid.