Huvi kõige üleloomuliku ja müstilise vastu oli Charles Dickensi (1812-1870) ajal levinud. Kirjanik ise armastas alati häid rahvalikke tondilugusid, kus tegutsesid paharetid, muistsete postitõldadega öiti sõitvad vaimud, inimese ebamaised teisikud, meeleheite ja kurja kehastused, ent ka tröösti ja lohutust kinkivad väed ning mida oli kombeks jutustada eriti jõulude aegu.
Dickensi, vana jutuvestja esituses on tegu kohati humoorikate, mõnusate, gootilikku groteski pakkuvate pajatustega, milles vahel ei puudu ka ajastule omane õpetlik iva.
Siinses kogumikus on eri aegadel mitmes ajakirjas ja raamatutena ilmunud tondilood «Imelik tool», «Postitõldade vaimud», «Hullumeelse käsikiri», «Kuidas paharetid kellamehe varastasid» jt, samuti üks Dickensi kuulsatest jõulujuttudest «Nõiutud mees ja leping vaimuga».